Pärnumaa Tori valla mees Kalju Roostalu (65) sai eile Riisa külas üle oma ukseläve astuda alles pärast pikasääreliste kummikute jalgavedimist, sest viimaste aastate suurim kevadvesi oli terve asula järveks muutnud.

Kuigi väidetavalt viimase veerandsaja aasta suurim kevadvesi näitas Roostalu hinnangul eile pärast nädalavahetusele langenud kõrgseisu juba alanemise märke, oli veel eilegi Riisast autoga mööda Viljandi maanteed tema sõnul võimatu naabermaakonda pääseda.

Sohver pages puu otsa

«Tänagi üks niisugune punane auto pani suure vungiga mööda vee alla jäänud teed ja kohe kraavi,» pajatas ta. «Masinast paistab ainult katus veest välja, ei tea kohe, kuidas seda sealt kätte saada.» tõdes ta.

Autojuht oli Roostalu jutu järgi lähedaloleva puu otsa pagenud, kust külamehed õnnetu sohvri hiljem paadiga jälle kuivale maale tõid.

Halliste jõe alamjooksust pärinev vesi, mis nüüd ligi meetripaksuse kihina maanteel loksub, ongi külaelanike meelehärmi allikaks, selgitas Roostalu.

Viljandimaal asuva Soomaa rahvusparki jääva Kõpu vallavanem Tõnu Kiviloo (34) ütles, et tema oma eluajal nii suurt kevadist üleujutust ei mäleta. «Vanemad inimesed räägivad küll, et sajandi alguses olla vesi tulegi koldes kustutanud,» rääkis ta.

Pärnu jõe lisajõgede Navesti, Raudna, Lemmjõe ja Kõpu tavapärast veetaset kuni nelja meetri võrra ületav tulvavesi uhtus vallavanema sõnul aprilli alguspäevadel mitme talu teedki minema.

Soomaal paadiretki korraldav Aivar Ruukel lausus, et tema kodukohas nimetatakse suurvee hooaega viiendaks aastaajaks. «See on meil niisugune libiseva graafikuga aastaaeg,» selgitas ta. «Tänavu tuli ta siis nüüd, aga eelmisel aastal näiteks suviste paduvihmade ajal.»

Kohaliku lisa-aastaaja põhjus peitub Ruukeli selgitustel selles, et Sakala kõrgustikult Pärnu madalikule voolavate jõgede teel tekivad kevaditi jää tõttu ummistused.