Eile hommikul oli Raudna jõgi tõusnud nii kõrgele, et jõeäärse Karuskose matkakeskuse peremees Aivar Ruukel pidas koos sulase Aleks Linnikuga plaani talli põrandale parv ehitada, mis hobuse vee peal hoiaks, kui jõgi talli voolab.

“Siinkandis on kevadiste üleujutuste ajal loomadele parvede jalge alla ehitamine tavaline asi,” märkis Ruukel. “Vanasti tehtigi laudapõrandad lahtised, et tõusuvee tulles lehmad lauda lae alla tõuseksid, kus neid siis paadiga üle õue lüpsmas käidi.”

Karuskosel lehmi pole, aga talus on hobune Emmu, kes oligi juba hätta sattunud, sest talli põrandale vulises hommikust saati jõevesi.

“Kõik märgid näitavad, et veetase jões tõuseb lähipäevil veelgi,” lisas Ruukel. “Viimastel päevadel on vesi tõusnud lausa silmanähtavalt, aga kui kõrgele see lõpuks kerkib, et tea keegi.”

Kolm aastat tagasi Karuskosele Ruukeli ostetud tühja talumajja elama asunud Linnik on õppinud bioloogina teinud kogu selle aja ilma- ja jõevaatlusi ja teadlase pedantsusega kandnud andmed ruudulisse koolivihikusse.

“Praegu on veetase tavalisest suvisest tasemest üle kahe meetri kõrgemal, läinud nädalavahetusel tõusis see keskeltläbi nelikümmend sentimeetrit päevas,” luges Linnik märkmeid. “Täna on tõus aeglustunud.”

Ruukel pidas seda loomulikuks. “Madalamatel pervedel üle kallaste voolav tulvavesi valgub suuremale valgalale ja veetaseme tõus aeglustub,” seletas ta.

Parve asemel uus elupaik

Ehkki mehed olid seda meelt, et vesi tõuseb lähipäevil Raudna, Tõramaa ja Lemmjões veelgi, otsustasid nad jalgealuse parve ehitamise asemel kolida hobuse ümber heinaküüni, mis asub poole meetri jagu tallist kõrgemal savipõndakul.

“Kui vesi peaks tõusma nii kõrgele, et jõuab küüni, tõstame aidauksed eest ja teeme neist paari tunniga loomale parve alla,” otsustas Ruukel.

Hobusele näis see mõte liigagi meeldivat, mistõttu löödi küüni paar põiklatti, et loom heinahunnikuid räsima ei pääseks.

“Eesti tõugu mära toodi siia Audrust alles mullu ning see on esimene üleujutus, mida tema silmad näevad, ta kardab pealetungivat vett, mis ta liikumist piirab,” muretses Linnik. “Hobune on viieaastane ja seitsmendat kuud käima peal, maikuus ootame varssa.”

Tõusuvesi on meelt mööda

“Kui tunamullu tõusis jõevesi veebruaris ja möödunud aastal ei tõusnudki, siis tänavu on tegu üleujutusega, nagu sellest kohalikud vanemad elanikud on uskumatuid asju jutustanud,” ütles Linnik. “Kui sulaveed tõstavad jõe taset veel nädala ja jääummistuste tõttu vesi alla voolama ei pääse, tungib tõusuvesi peale loomahoonete sauna ja ähvardab üle leotada elumaja põranda.”

Meeste arvates on nii üleujutus kui hoogne jääminek toredad.

“Mulle meeldib, kui loodus oma jõudu näitab,” ütles Linnik. “See annab lootust, et inimene polegi jaksanud kõike tuksi keerata.”

Karuskose talu kevadise üleujutuse rekord on suitsusauna seinale märgitud ja ulatub akna alumisest servast kämblajagu kõrgemale. “See sündis viiekümnendatel aastatel,” näitas Ruukel. “Täpset aastaarvu ei tea.”

Mehed ei uskunud, et asi tänavu nii kaugele areneb, ehkki praegu on nende talu kohal üle Raudna jõe kulgeva rippsilla üks ots veepiirist veerandsaja meetri kaugusel, mistõttu sillale tuleb sõita paadiga. Talu suvine kuivkäimla on rohkem kui poole meetri jagu vees ning küttepuud ujuvad keset lagedat veevälja.

Muidu vagurana näiv jõgi aga häälitseb, sulistades vett üle kallaste ja kergitades aeg-ajalt mõnd jäälahmakat, mis vette tagasi kukkudes südame võpatama paneb ja linde lendu ehmatab.

Tõnu Kann
tonu.k@postimees.prn.ee