Täna, 03.09
9..12 |
 |
|
|  | | |
| Karuskose luhad |
Saada link sõbrale
|
 Karuskose luht asub Karuskose talu maadel Soomaa rahvuspargis Raudna jõe alamjooksu kallastel. Luhaniidud paiknevad kitsaste ribadena jõe mõlemal kaldal, enamasti jõeloogetel, keskmise laiusega 150-250 meetrit. Luhaalasid ümbritseb kõrgekasvuline lodumets – Karuskose lammimets.
Raudna jõgi on Karuskosel aeglane ja käänuline. Kaldaluhad on maalilised, kirendades kevadel lilleõitest, siinsetel luhtadel on leitud 188 taimeliiki. Osaliselt võsastunud luhaniidud pakuvad silmailu lodjapuu ja türnpuu sagaratega, kuivematel põndakutel ahvatlevad niidu-kuremõõgad ja vahetevahel ka harjakas härghein ning vööthuul-sõrmkäpp. Tõeliselt suursugustena seisavad jõekäärudes ja metsaservades iidsed tammed. Kallastel kasvavad suured pärnad, nende all sarapuud ja lodjapuud. Üksikute isenditena leidub Raudna jõe kaldail ka metsõunapuid.
Luha taimestik on mosaiikne. Kaldavallidel kasvavad kõrgekasvulised kõrrelised ja nõgesed, kaldast kaugenedes muutub rohustu madalamaks. Kuivematel aladel valitsevad kõrgekasvulised heintaimed, niiskematel angervaks ja tarnad. Endiste sootide kohtades kasvavad tarnad ja nende vahel kollased võhumõõgad. Karuskose taluhoonete läheduses kasvab maaliline laialehiste puude salu; vahtrad, pärnad, saared, nende all noored künnapuud.
Luhal käivad söömas metskitsed ja põdrad, niitu piirav lammimets on elupaik metssigadele. Nii Raudna jõe vasakul kui paremal kaldal võib näha kobraste tegevusjälgi: jõekäärudesse, põõsaste vahele, on kokku kantud suured oksakuhilad, tarnamätaste vahele tambitud laiad porised rajad; suuremate pesade juurde viivad hoolikalt kaevatud kanalid. Ka suured kiskjad liiguvad siin ringi, 2002. aasta mais nähtud kahte hunti sokujahil ning emakaru pojaga.
Luhaniitusid nimetatakse ka lamminiitudeks. Lamminiidud on kõige ürgsemad looduslikud niidud, mis on kujunenud lammimetsadest looduse ja inimtegevuse koosmõjul. Sajandeid tagasi hakkasid inimesed Soomaa jõgede kallastel oma kariloomadele heina- ja karjamaid rajama: luhad puhastati võsast ning osa metsagi raiuti lahti. Algselt on luhaniidu kujunemist mõjutanud enam karjatamine. Loomad mõjutasid siinse koosluse arengut taimi valikuliselt süües – vähemsöödavad liigid said eelisseisundi. Oluline on ka kariloomade mõju pinnase sõtkujaina ja rohukamara purustajaina. Hilisematel aegadel on luhakooslusi kujundatud neid järjepidevalt niites. Niitmise tulemusena suureneb koosluse liigirikkus, tõrjutakse välja raiesmikele iseloomulikud liigid ning tõkestatakse puittaimede levik.
Inimtegevuse kõrval on luhaniitude kujunemise ja säilimise teiseks oluliseks teguriks regulaarsed üleujutused. Iga-aastane suurvesi takistab puittaimede kasvu ning tulvaveed kannavad luhtadele toiterikkaid setteid. Samas põhjustavad eri aastate ilmastikust olenevad üleujutused ka keskkonnatingimuste muutlikkuse luhtadel. Seepärast on luha taimekoosluste piirid pidevas nihkumises.
Luhaniitude, nagu teistegi pärandkoosluste teke, areng, püsimine ja kadumine on tihedalt seotud põllumajanduse arenguga. Karjatamise ja niitmise tulemusena ei ole luhad metsastuda ja neil kujunesid välja niidukooslused. Seal leidsid omakorda endale sobiva elukoha paljud looma- ja taimeliigid. Nii on see kestnud see kuni käesoleva sajandi alguseni ja pärandkoosluste pindala suurenes pidevalt.
Tänapäeval kipuvad aga luhaheinamaad võsastuma, kinni kasvama. Kuivematele heinamaadele naaseb aja jooksul mets, niiskematele aga pajuvõsa, mis muudab luha liigivaeseks ja ebahuvitavaks. Võsa all ei suuda kasvada enamik luhale omaseid liike ja luhaniit – üks meie esivanemate looduskultuuri näidiseid – lakkab olemast. Karuskose on selles osas olnud meeldivaks erandiks, luhaniitude hetkeseisund on hea. Traditsiooniline majandustegevus kestis siin kuni viimase ajani, niitmine lakkas alles 6 aastat tagasi, seoses omaniku vanadusega. Metsaservad on hakanud niitmata luhal kergelt võsastuma, kuid kõrge rohustu on hoidnud võsastumise aeglase.
Looduskaitse seisukohalt on Karuskose luht on suure väärtusega ja kuulub Soomaa rahvuspargi sihtkaitsevööndisse. Ka Soomaa rahvuspargi üks eesmärk on taastada ja kaitsta luhaniite. Tegelikkuses ei tähenda luhaniitude kaitse aga mitte nende kaitsmist, vaid kasutamist - pidevat tööd neid niites ja võsast puhastades.
Loe veel luhaniitudest:
Pärandkoosluste Kaitse Ühingu veebilehel http://www.zbi.ee/~pky/luhaniidud/luhaniidud.htm
Soomaa Rahvuspargi veebilehel http://www.soomaa.ee/loodus/loodus_niidud.php3 |
| | | |
|
Kanuumatkad Soomaal
6..11
10..14
